Aeg see peatada,
et järele mõtelda.
Me elust
        me olust.

Nii suured universumid
ning galaktikad.
Jumalad paganad
surelikud ja surematud

Aga meie oma muredes
telliskivi nägudes
rabeleme RAHA nimel
paberitüki nimel.

Oleme kui sipelgad
kui tsehhitöötajad
teenime moodi
mida poodi toodi.

Kuhu jääb soov
sa karjaloom?
Kuhu kadus tahtmine?
Millegi suure unistamine?

Meid juhib Keegi.
Muud me ei teegi,
kui kuuletume tasakesi.
Miks pole me isekesi?

AGA nurga taga kirume
nagu sead me kiunume!
Miks te ei tee nii?
tehke ometi naa.

Jookse elavhing ruttu.
Ära jää siia mõttetusse tuttu.
Kui tahad sa kosmost avasta
või suurt näidendit lavasta.

1
Teed läksid lahku
 -- ükskõik --
mida süda tahtku.

Vaheldust me vajasime
üksteist me tahtsime
Lubadusi andsime.
Veini juurde kallasime.

2
Miski su sees
südame sees
hakkas minevikku kaduma.
Kas pidi see surema?

Ning lootus purunes
ükskõiksus süvenes.
Kaks võõrast koos?!

3
Mõistusega mõtlesime,
nii vähemalt arvasime.

1

Mõistmatud inimhinged
ja logisevad ukselingid
MIS MEIL VIGA ON?

Vägivald rahu
sõda ja rahu

Vaikselt tasakesi
värisevad pillikeeled
kurvad me meeled
leiname miskit
ja joome viskit.

Küsimus: MIKS
ei olda rahul?
Mis on praegu,
mis tuleb ja mis oli?

Meil läks ja läheb ju hästi
sini-must-valge heideti masti!

2

Majandussurutis!
keset linna ehitis.
Jooksevad sisse-välja
teevad endi kulul nalja.

Lahutatud naine ja mees
järelmaksuga plastpudelis.
Rabelevad täiel rinnal,
et püsida pinnal

Jooksevad sõdurid ja mendid
päästetakse iseendid.
Rahutused üle kogu maa
ning rahul pole ka Sa.

Mõistmatud inimtropid
logisevad ajusopid!

Õnnetud ja kurvad
suurenevad mõrvad
lendavad kuulid
lõhkevad mullid

Plahvatab päike
plahvatab maa
Vaid kärbes poriseb laes
nüüd lõpp on käes.