Kui lendas rasvatihane
ja vaatas aknast sisse.
Siis enda peale vihane,
sest joonistasin kasse!

Parandatud luule

sinu luulet olen vajanud

sinu luule mu mõtteis kajanud
nüüd vaikselt ja hirmunult
istun ja mõtlen,

et ühendused peas.

Nagu vaikuse saladus
tühjus me südames
tühjade nägudega
kõnnime mööda.

mõnel õhtul veel
naerame koos,
salamisi
mitte otseselt
sinuga.

aga ikkagi...

Minu tuju langus, sugnal ujut uniM

Äkki ongi inimesed nukrad,

ainult näitavad et vaprad!

Siia unne vajun

mida ma vajan?

Kuradi masin,

mis saab,

kui ära väsin??

Pikemas perspektiivis

Õrnad hinged rivis

Kukuvad maha

doomino mängus

teineteise käevangus

minu tuju langus