kirge 2

Ulmeline päikesekiir
paistab ebamaiselt silma.
Luues uue maailma,

süstib kirge veeni,
mis erutab mu meeli
ja paitab huuli.

Tahaksin öelda sulle,
et vaadates silma
astun teadlikult tulle,
sellest pole sooja ega külma.

Sest kirge mis süstiti mu veeni
erutab pööraselt mu meeli.
Ning iga su puudutusega
lendan taevasse liblikaga

kirge süstiti veeni

Kuhu kadunud mu luule?
Muusa suudle mind suule.

Kuigi kirge süstiti mu veeni,
ma nõuan seda veelgi.

Pöörasust hoidmata
esimesed sammud astun.
Nüüd ootan hingamata,
et mulle vastu astud.