Said
kokku Tallinn ja Tartu.
Oi
kui palju nägusid
tõsiseid
ja tarku.
Teemaks
kõigil Tartu linn,
veel
kaugemaks jäi Tallinn.
Olgugi
et nii mõnelegi teema võõras,
kuulaja
pilk oli siiski siiras.
Võtsid
seda kui teist linna.
Andke
vabadus neil nõnda tunda.
Mis
on Tartu linna tuum?
Kuidas
kokku panna tekst ja ruum?
See
siin on struktuur
ja
mina toimija glasuur.
Siin
puudub Tallinna glamuur.
Seintel
ei eksisteeri tsensuur.
Lihtsalt
ei saa öelda,
et
Tallinn ja Tartu
oleksid
ühte masti –
lapates
planeerimislehti,
tõde
selgub üsna varsti.
Tartu
kirju ja saladuslik pale:
kõik
sobib ja miski pole vale.
Siin
puidust on majad,
Linna
äär uusi suvilaid vajab.
Siin
suurlinlik baaride-pubide müra,
peletab
kõik vaiksed hiired ära.
Linnasüdames
lookleb jõekaar,
mööda
seda jalutab sinisilmne daam.
Mida
üks romantik veel vajab,
kui
õrnalt uduvihma sajab?
Supilinnas
elades
kunagi
igav ei hakka.
Naabermajades
madalad
on aknad.
Õlletehase
leivane suits
Röövib
mõtetest muist.
Karlova
kummalised alleed
Õnne
tänaval soovivad head teed.
Teadlased
suitsu peale pahased,
armunuile
need sõnad tühised.
Tammelinna
kolisevad tõrud,
teistel kadedusest meeled mõrud.
Annelinnas
kingaklõbin kajab,
ratsionaalsus
mõtte segi ajab.
Tähtvere
oma suures hiilguses,
räästal
jääpurikad kui õhk on miinuses.
Süngust
täis Ülejõe ja Raadi
on
ehitatud väga eraklikku laadi.
Aga
siiski ükskõik, mis teised tahtku,
mul
südames on Tartu.
Selle
linna elu ja hing
alati
on köitnud mind.
Sest
linna kujundame me ise
või
pole see väide tõsi?
Võõraks
jääks see keskkond,
kui
puuduks sellele omane õhkkond.
