2008

Meie aeg on kummist,

seda jagub kõigele.

Mõtteid on meil koolist,

muu jääb hoopis kõrvale.

Lõbu endas salastame,

koolitööst me unistame.

Reede laua taga veedame,

laupäev, pühapäev tuubime.

Sõnu pähe puurime

Яist crazy gegangen! *

Kirjutamisest käsi kange.

Vahetunnis jookseme

tiigiringe ruttu,

et me ei jääks emakeeles tuttu.

Siis ainsaks uneajaks koolisõit,

sest ööseks õppida jäi Ohmi tõik.

Kuid ikka on meil aega küllalt,

õppimist jagatakse üllalt.

Ja klassivahelised pallimatšid

ajavad pöördesse massid,

sest kool sai hakkama millegi kavalaga,

mida kõike saab teha meie vaba ajaga.

Kuid miks, oh miks

on nii kurjad te sõnad?

Kas prilliklaasis on mõrad?

Tõesti need sõnad te suust.

Kõik ülesanded on punased ja puust.

Kui aeg oleks kummist,

siis poleks meil kahtede ummik.

Kuid siiski aeg on madrusesõlmes

ning venib ainult pensionipõlves.

*Ma olen hulluks läinud.